eesti liikumispuudega inimeste liit

Liikumispuudega laste retk Viimsi Looduskeskuse Tädu matkarajal  14.10.2013

Sügise viimane KIKi poolt rahastatud loodusretk (projekt nr 4749) viis 10-liikmelise lastegrupi Viimsi, Tädu matkarajale. Eriti vahvaks muutis retke see, et matkati PÄRIS metsas, mitte mööda metsateed.

Evelin oli suurepärane retkejuht, nii lapsed kui ka täiskasvanud  said loodusest teada palju uut ja tuletati meelde vana.

Lapsed olid tublid ja väsimatud.  Vaatamata sellele, et juurikad ja mahalangenud risu sundis vahel maapinda üsna lähedalt uurima! Kaasa võetud moonakott oli kopsakas, pikniku peeti maha metsas päikselisel platsil mahalangenud puudel istudes.

                         Matkajuht Evelini abiga saavad paljud taimenimed meelde tuletatud.

                     Mida teevad sipelgad oktoobrikuus? Matkajuht Eveliniga saab asjas selgust.

Erik tõdeb, et üllatavalt palju sipelgaid on peesitamas sügispäikese soojuses. Täiesti ohutud, võib lähedalt uurida.

Teadmiste kontroll - millised linnud lendavad ära soojale maale? Kes eelistavad talvelgi Eestimaad?

Toekas toigas on matkamisel igati abiks, arvab Artur.

Hämmastav, milline elu käib suurtel kividel! Neil kasvavad suured ja väikesed puud, samblad ja samblikud, rääkimata putukatest-mutukatest.

Tammetõru! Diana ja Egert mõistatavad, kuidas sai tõruke sattuda paksu okaspuumetsa.

Jah, luubiga näeb elu mahalangenud puutüvel märksa paremini.

Maailm luubi all on põnev!

Ilm soosis taas, lastele oli juba elamuseks pikk mere-äärne sõit Viimsisse ja tagasi. Sõnaga - kõik läks suurepäraselt!

Auli Lõoke, tegevjuht

Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus

Liikumispuudega laste loodusretk Nõva Looduskeskusesse 16.08.2010

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahastuse toel sai projekti nr 8 toel teoks esimene liikumispuudega laste loodusretk. Retkest võttis osa 10-liikmeline grupp, mis koosnes lastest ja nende abistajatest.

Eesmärgiks oli meenutada ja süvendada teadmisi  teemadel, miks on loodus meile nii oluline, looduse kasutamisest ja kaitsest. Arutleda  erinevate alade ja liikide kaitsest. Mida saab ära teha, et kaitsta loodust?

Nõva Looduskeskus võttis retkelised vastu lahke pererahva ja päikselise ilmaga.

Nõva looduskeskuses ees peeti väike piknik, sees kuulati  Neugrundi  meteoriidikraatri avastamislugu, saadi teadmisi geoloogilistest  muutustest  ranniku kujunemisel, vaadati filme  ja tutvuti  huvitava ekspositsiooniga. Retke juht Kalle Kõllamaa vedas vestlust inimtegevusest ja selle mõjust loodusele. Räägiti looduskaitsest  Eestis,  kaitsealadest  ja kaitstavatest  loodusobjektidest,  igaüheõiguse põhimõtetest  ja  looduse säästmisest.   

Metsaretkel õpetas Kalle Kõllamaa  loodust märkama ja looduses käituma. Õpiti tundma ja märkama  erinevaid elusolendeid  ja nende tegevuste tagajärgi.  Kuidas arendada oma tähelepanuvõimet?

Mere ääres rääkis Kalle Kõllamaa huvitavaid lugusid Läänemerest  ja selle kujunemisest. Sekka tarkuseteri  veekogude kasutamisest  ja kaitsest.

Tunnid möödusid märkamatult,  Nõva  oli nii meeldejääv ja vahva! Lapsed sädistasid terve tagasitee rõõmsalt, ei märkigi väsimusest ...  Omaette elamus oli veel söögiaeg Nõva toidutares, see oli nagu maal vanaema juures - lõppes rohke moosiga pannkookidega söömisega.

Lastele meeldis kõik - liiv mikroskoobi all, mets, järv, vesiroosid, meri. Ei mingit hädaldamist, et rännak raske oli, see lausa üllatas. Päev täitis ülesande.

Auli Lõoke, tegevjuht

Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus

Liikumispuudega laste loodusretk Matsalu Looduskeskusesse 15.04.2011

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahastuse toel sai eelmise aasta augustis projekti nr 8 toel teoks esimene liikumispuudega laste loodusretk, mis viis meid Nõvale. Sama projekti raames toimus teinegi retk – Matsalu linnuriiki 15.04.2011.

Retkest võttis osa 10-liikmeline grupp, mis koosnes lastest ja nende abistajatest. Matsallu sõideti invabussiga, selga-jalga  pandi ilmale vastavad rõivad, kaasa võeti toidumoon ja rõõmus meel.

Retke kava oli järgmine:

07.45 Väljasõit Tallinna puuetega inimeste tegevuskeskuse eest (Endla 59)

10.00 Saabumine  Matsalu looduskeskusesse

10.00-15.00 Ekskursioon Matsalus. Lõuna

17.15 Saabumine Tallinna

Penijõe mõisahoone II korrusel paikneva Matsalu looduskeskuse ekspositsioon oli põnev. Lapsed said päevajuhi Marju selgituste abil tutvuda  Matsalu rahvuspargi eripäraga - Euroopa suurimad looduslikud luhaniidud, roostik, Kasari alamjooksu kujunemine,  rannaniidud, puisniidud ja puistud jne. Vaadati  multimeediaprogrammi „Matsalu aasta. Elu Matsalus jääst jääni“, mis andis meeleoluka ülevaate rahvuspargi asukatest ja nende toimetustest.

Retkel said lapsed teada, kuis kulgeb kevadine linnuelu Matsalus. Miks osa linde jääb talveks Eestisse, miks osa linde rändab? Mille järgi linde ära tunda? 

Tegime tiiru  Matsalu looduskeskuse pargis, kus oli asfaltkattega tee, nii et liikumine polnud raske.  Vaatasime  toonekure pesa ja kuulasime  linnulaulu. 

Sõitsime bussiga Keemu vaatetorni juurde. Matkajuht jagas lastele välja binoklid, millega sai linde vaadelda.  Aprillis on Matsalu linnuriik eriti rikkalik. Nägime rohkelt rändlinde. Lapsed said teada, et osa lindude jaoks on siinsed rannaniidud ja madalad merelahed üksnes toitumisalaks.  Samuti turvaliseks  puhkepaigaks nende pikal rändeteel.

Need, kes said, ronisid vaatetorni. Aga ka teistel on võimalus näha Matsalu lahte ja linde, jalutada natuke muuli poole või uurida sadamat.

Kojusõit oli tulvil nähtu üle muljete vahetamisest.

Auli Lõoke, tegevjuht

Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus

Projekt „Vabatahtlikud sõbraks erivajadustega inimeste maailmaga“

Kodanikuühiskonna Sihtkapital rahastab Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu projekti „Vabatahtlikud sõbraks erivajadustega inimeste maailmaga“.
Projekti kestvus:                   01.10.2012 – 30.04.2013
Projekti kogumaksumus:    7771.48 eurot

Projekti eesmärgiks on organisatsioonile välja koolitada olemasolevad vabatahtlikud  ja leida juurde 15-20 uut vabatahtlikku, kes on valmis oma vaba aega panustama ELILi vahvates üritustes ja tegevustes.

Käesoleva projekti sihtgrupiks on kõige laiem üldsus, kuna kõik kodanikud saavad vabatahtlikest kasu. Soovi korral on võimalus kõigil ka ise vabatahtlikuna kaasa lüüa erinevates üritustes ja tegevustes.

Olulisemateks ülesanneteks on kaasata vabatahtlikud üritustele ja organisatsiooni igapäevatöösse. Tuua nad erivajadustega inimeste maailma ja näidata, et erivajadusega inimene on tavaline inimene, kes vajab aeg-ajalt veidi lisaabi.  Selleks vajamegi vabatahtlikke.

Projekti lõpuks on välja koolitatud 20 vabatahtlikku, kes on valmis igal ajal ja igas situatsioonis kaasa aitama nii meie organisatsioonis  kui ka teistes erivajadustega inimeste organisatsioonides. Lisaks saavad projektis  kaasa löönud vabatahtlikud uskumatu kogemuse ja tõelised sõbrad, kellega ka väljaspool vabatahtlikku maailma suhelda. Projekti lõppedes on kogu ühiskond  teadlikum erivajadustega inimestest ning nende abistamise võimalustest.

 Projekti läbiviimisega soovime saavutada:

• Projekti lõpuks on vähemalt 20 spetsiaalselt koolitatud vabatahtlikku
• ELIL korraldatud üritused on muutunud sujuvamaks tänu vabatahtlike kaasamisele
• Üldsus on teadlikum erivajadustega inimeste abistamisest
• Koolitustel osalenud on vabanenud hirmudest erivajadustega inimeste ees
• Tänu teavitustööle on üldsus paremini informeeritud ELILi tegevusest

Tegevused,  millesse vabatahtlikud kaasatakse:

ELILis omab vabatahtlik suurt rolli. Vabatahtlikke kaasatakse erinevatele üritustele ja organisatsiooni igapäevatööse. Enim vajame vabatahtlike abi organisatsiooni erinevatel üritustel.

Peamised üritused, kus ELIL vajab vabatahtlike abi:

• Igal aastal veebruarikuus toimuv ELILi tänuüritus Aasta Tegu - ligikaudu 10 vabatahtlikku.
• Aprillis toimuv ELIL üldkoosolek - ligikaudu 5 vabatahtlikku
• Juunis toimuvad ELIL suvepäevad - ligikaudu 15 – 20 vabatahtlikku
• Juulis toimuv ELIL lastelaager „Julge Elada“ ligikaudu 10 – 15 vabatahtlikku
• Detsembris toimuv liikumispuudega laste jõulupidu - ligikaudu 10 vabatahtlikku

Lisaks viib ELIL ellu erinevad projekte, kus me vajame pidevalt vabatahtlike abi. Vaja on kaasata vabatahtlikke igapäevasesse organisatsioonitöösse. Igapäevases töös vajame vabatahtlike abi näiteks kodulehekülje haldamisel, FBs info levitamisel, arvutite töökorras hoidmisel, tõlkimisel võõrkeelde, tõlkidena rahvusvahelistel üritustel jms. Suurt abi on vaja kogunenud materjali  korralikuks arhiveerimiseks, kindlasti on vaja fotograafi abi, üritustel heli- ja arvutitehniku abi jne. Osaliselt on nendes ülesannetes, mis ei eelda füüsilist koormust, vabatahtlikena kaasatud ka puuetega inimesed.

Aastaringselt vajame eri valdkondades umbes 15 – 20 vabatahtlikku.
Järgmisel aastal on ELILil plaanis koostöös kõikide teiste EPI Koja organisatsioonidega kahepäevane suur puuetega inimeste kultuurifestival, kuhu meil on kindlasti vaja ligikaudu 100 – 150 vabatahtlikku.

Vabatahtlike abi erinevatel üritustel on mitmekesine. Programmi ettevalmistamine,  ruumide sättimine, toitlustamise korraldamine, ootamatute olukordade lahendamine, inimeste abistamine tugiisiku puudumisel, rõõmsa tuju üleval hoidmine jne.  

Vabatahtlike roll on väga oluline laste-, noorte- ja täiskasvanute laagrites. Laagrid hõlmavad 3-5 päeva jooksul pea kõiki tegevusi. Alustades juhendamisest, reeglite kooskõlastamisest ja teavitamisest. Edasi majutuse juhendamine, vajalike muudatuste jooksev lahendamine, päevakavast teavitamine ja sellest kinnipidamine, osalejate kaasamine tegevustesse, positiivsete mõtete mõtlemine, teiste toetamine, märkamine, toimkonna liikmete omavaheline pidev informeerimine, toidukordadeks vajalike ettevalmistuste valmistamine (nõud tuua, koristada, toit serveerida) ja lõbutsemine. ELILi poolt korraldatavad ekskursioonid erinevatesse paikadesse (loodusmatkad, kultuurireisid jms) pakuvad vabatahtlikele võimalusi arendada enda juhtimisoskusi, loomingulist mõtlemist lahenduste leidmiseks ja uute tegevuste algatamiseks. Tavalised ülesanded ekskursioonidel: lastel silm peal hoida, toetada ja aidata liikumisel (ratastooli lükkamine, käimisraam), grupist (puude eripära tõttu) maha jäänud lastega tegevuste leidmine, lõunaaegadel vajadusel toidu ettekandmine, jooksvad abistamised (riiete andmine, ära võtmine, hügieenitoimingud).

ELILis saab vabatahtlik end tõestada ja tegutseda ürituste ettevalmistamisega, jooksvate tegevustega ja ka järelkaja uurimisega.

Projekti tegevused:

1. Oktoober 2012           - Projekti meeskonna moodustamine
2. November 2012         - Teavitustegevuste läbiviimine, vabatahtlike otsimine
3. November – detsember 2012 - Vabatahtlike koolitused, esimene üritus vabatahtlike osalusel
4. Jaanuar – veebruar 2013       - Teavitustegevus ja uute vabatahtlike koosviibimine
5. Märts 2013                 - Vabatahtlike tänuürituse ettevalmistus
6. Aprill  2013                - Vabatahtlike tänuüritus ja projekti lõpetamine

 
Projekti rahastab  regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Annika Kokk, projektijuht

Simulatsioonimäng ja mereretk kuunaril Kajsamoor liikumispuudega noortele

14. juunil 2013 viidi liikumispuudega noortele KIK projekti 4748  raames läbi keskkonnateemalised mõttetalgud. Projekti raames toimus keskkonnaalane simulatsioonimäng ning mereteemaline õppekäik.

Osalussimulatsiooni eesmärk on tõsta noorte keskkonnateadlikkust, teadvustada ühiskonna osa selles ja õpetada noortele võimalusi kaasa rääkida keskkonnaprobleemide ärahoidmisel ja keskkonnasäästlikkuse suurendamisel. Läbiviidud simulatsioonimängu raames viidi noored kujuteldavasse keskkonda, kus nende ülesanne oli rajada loomafarm. Noored pidid otsima ja andma teistele osalejatele teavet kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning tegema ettepaneku sobivaima lahendusvariandi valikuks.

Mereteemaline õppekäik viis aga noored laevaga merele, kus giid kõneles meres elunevatest taime ja kalaliikidest ning laevakapten ilmastiku ja tuulte mõjust merele ning muid vürtsikaid lugusid merest! Ratastoolis noortele oli merelkäik tõeliseks elamuseks!

Projektis osales 10 noort ja 3 täiskasvanut saatjat ratastoolis noortele, kes samuti aktiivselt kõikidesse tegevustesse kaasati ning kes noorte mõtteid oma elukogemusega täiendasid.

Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus

Toimusid infopäevad - Mida pean teadma töövõimereformist?

25. septembril Tallinnas ja 23. oktoobril Narvas korraldas Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit kootöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga kaks infopäeva läheneva töövõimereformi teemadel.

Esmakordsel kaasati infopäeva venekeelsete osalejate arvu suurendamiseks otsevideoülekanne Narvast Tallinnasse. Esimene katse näitas sellise innovaatilise vormi märgatavat kasutegurit.

Infopäevade ettekannete eestikeelsed slaidkavad on nähtavad Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu kodulehel: VIIDE [L]
Infopäevade ettekannete venekeelsed slaidkavad on nähtavad Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu kodulehel: VIIDE [L]
Narvas toimunud infopäeva videosalvestus on nähtav: YOUTUBE'is [L]

Infopäevade korraldajad tänavad kõiki koostööpartnereid Tallinnas ja Narvas, samuti suur tänu osalejatele, kelle seas olid puuetega inimesed, nende hooldajad ja sotsiaaltöötajad.

Jälgige meie ettevõtmisi ja osalege  Liidu üritustel!

Evely Kaibald, Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu tegevjuhi abi.

Universal Design – Barrier Free Environments 2011-2013

Universal Design – Barrier Free Environments
Universaalne disain – takistustevaba keskkond

Kestvus:
1.8.2011 – 31.7.2013

Partnerid:

1. Lithuanian Association of People with Disabilities (Leedu, koordinaator)
2. Latvian Multiple Sclerosis Association (LMSA) (Läti)
3. The League of Rheumatology Affected Patients and Persons with Disabilities of the Tarragona Region (Hispaania)
4. Centre for Accessible Environments (Suurbritannia)
5. Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit (ELIL, Eesti)

Projekti koduleht:

Universal Design: Barrier-Free Environments - www.universaldesigneu.info

Tegevuse kirjeldus:

Loodud on projektiveeb http://www.universaldesigneu.info, mis sisaldab detailset infot õpitegevuste kohta.

Toimunud on 5 planeeritud ja sisukat kohtumist partnerriikides (Leedu, Inglismaa, Läti, Hispaania ja Eesti), kus tutvuti peamiselt positiivsete praktikatega, töötubades toimusid põhjalikud arutelud seadusandluse, lobitöö meetodite jms üle eesmärkide saavutamiseks.

Loodud on püsikontaktid koostööpartnerite vahel, kellega suheldakse ja vahetatakse regulaarselt infot universaalse disaini teemal kohtumiste vahelisel ajal.

Vahetatud infot ja kogemusi kasutatakse igapäevases töös:

- Lätlased ja leedulased koostavad ELILi eeskujul ligipääsetavuse auditeid. Lätis kooskõlastatakse ning hinnatakse ussehituste ligipääsetavust Läti seaduste invanõuetest lähtuvalt.

- Leedu partner on võtnud ELIL-i kaardistusmeetodid ning liikumisvabaduse veebilehe aluseks oma vastava rakenduse loomisel.

- Londoni St Pauli katedraali ligipääsetavust tutvustati ja toodi eeskujuks ELILi kohtumisel 21.mail EELK juhtkonnaga, kui arutati Eesti kirikute ligipääsetavust.

- Hispaania partnerid saatsid oma kodulinna Reuse linnapea koostööpöördumise Tallinna ja Riia linnavõimudele UD ja invaalase koostöö loomiseks ja arendamiseks.

- Oktoobris 2012 loodi Eesti, Läti ja Leedu partnerite vahel nn koostööklaaster puuetega inimeste turismivaldkonna arendamiseks.

29.04.2012 korraldas projektijuht J. Järve ELILi liikmetele infopäeva, kus selgitas universaalse disaini ideed ja andis põhjaliku ülevaate (slaidiprogrammiga) käesoleva projekti raames toimunud kohtumistest ja saadud kogemustest. Projektimeeskond planeerib üle-eestilist koolitust oma liikmetele, et neist koolitada universaalse disaini eksperte oma piirkonnas.

23.11.2012 ELILi koolituspäeval ülevaade ja kogemuste jagamine J.Järvelt projekti raames Riias (27-30.5.2012) ning Reuses (Hispaania, 23-26.9.2013) toimunud tegevustest universaalse disaini rakendamisest Lätis ja Hispaanias.

7.04.2013 Projekti raames toimunud korraline kohtumine Tallinnas projektis osalejatele, teemaks ajaloolised ja kultuurilised ehitised ning haridusasutuste ligipääs.

17.06.2013 Koolituspäev "Organisatsiooni juhatuse ja aktiivi roll täiskasvanute õppes", koolitaja Addenda Konverentsikeskus OÜ.

Koolituspäev "Universaalse disaini printsiibi rakendamine barjäärivaba elukeskkonna kujundamisel", lektor J.Järve

Välislähetused ajavahemikus 01.08.2011-30.06.2012

Vilnius, 20.-22.11.2011 Partnerite tutvustused oma maa tegevustest universaalse disaini alal (seadusandlus, hetke olukord, väljakutsed tulevikuks, diskussioon). Käesoleva projekti ajakava ja tegevuste kooskõlastamine, ülesannete jagamine partnerite vahel.

London, 28.-31.03.2012 Londoni headest praktikatest õppimine. Olulisemad: V&A muuseum–selgitusi jagas pime giid, kes on ühtlasi muuseumi erivajadustega inimeste osakonna juhataja. Ringkäik St Pauli 12a jooksul liikumisvabaks muude-tud katedraalis, kogemusi jagas tööd juhtinud ligipääsetavuse konsultant. Diskussioon. Projektist kokkuvõtete tegemine ja tehtule hinnangu andmine.

Riia 27.-30.05.2012 Õpitegevus Läti arhitektuuriliste objektide baasil (Sigulda loss, Turaida kaitseala, muuseum Riia Börs). Läti partneri presentatsioon tehtavast lobitööst, ligipääsu audititest, konsulteerimistest, auhinnast „Kuldne Kark“. Diskussioon, projektist kokkuvõtete tegemine.

Hispaania 23-25.09.2012 „Universaalse Disaini põhimõtted praktikas“ kohtumise jooksul tutvusime Amersam juhtimiskeskuse tööga ning ligipääsulahendustega. Keskus pakub tööd Reuse puuetega inimestele, keda on töötajatest 80%. Liikumismarsruut Reuse vanalinnas, kohtumine linnapea ja nõukogu liikmetega. Gaudi keskuse külastamine ning UD rakendustega tutvumine. Teisipäeval külastati Tarragona linna, vaatamisväärsusi, linnavalitsust ja vanalinna. Tutvusime Kataloonia ja Hispaania seadusandlusega invaehituse valdkonnas.

Vilnius 5-8.06.2013. Projekti lõppkohtumine. Toimus ~100 külalisega konverents „UD-reaalsus või utoopia“ Vilniuse linnavalitsuses. Jalutuskäik Vilniuse vanalinnas, ligipääsetavuse testimine. Kernave ajaloomuuseumi, Vilniuse Money muuseumi ning Medininkai linnuse külastus. Diskussioon, projektist kokkuvõtete tegemine.

Lingid külastuste videomaterjalidele:

Universal Design-Barrier Free_London 2012             http://youtu.be/B2zKUYFrNvo
Universal Design-Barrier Free_Riga 2012                   http://youtu.be/3RapsOB7g9k
Universal Design-Barrier Free_Reus-Tarragona-Salou 2012 http://youtu.be/Vt9S7j4aH9U
Universal Design-Barrier Free Tallinn workshop 2013                             http://youtu.be/ywYV_ZRR3-o
Tallinn-Barrier Free 2013, Bogavideo                                                          http://youtu.be/a3Jz1vfOo-Y
Universal Design Conference, Vilnius Municipality, 6.05.2013                              http://youtu.be/_7U_Y6XRK-4
Universal Design-Barrier Free Vilnius workshop 2013                                            http://youtu.be/7eZwfNxRuzs