eesti liikumispuudega inimeste liit

Link artiklile

14 aastat tagasi juhtus saekaatris töötanud Ervinil õnnetus – saag rebis ta paremalt käelt pöidla ja nimetissõrme. Kolm allesjäänud sõrme on liikumatud. Sellest alates on ta olnud osaliselt töövõimetu. Uue hindamissüsteemi järgi otsustati aga, et kaotatud sõrmed ei takista töötamist. Ervini sõnul tunnistas ta sada protsenti töövõimeliseks Seksuaaltervise Kliinik!

• "Otsuses seisab, et töövõime langust ei ole tuvastatud. Et ei saa teha küll täppisliigutusi, kuid töötegemist see ei sega. Huvitav, mis tööd ma siis tegema peaksin? Lähen riidenagiks?" on 54aastane Ervin nõutu.

Ervini parema käe närvid said õnnetuses niivõrd palju kahjustada, et allesjäänud kolm sõrme on kanged ja kõverad ning seisavad truult teineteise kõrval kui kolm vankumatut tinasõdurit.

"Kui õnnetus oleks juhtunud mõne aasta eest, ma üldse ei muretseks. Mingi ajani ikka püsib lootus, et sõrmed hakkavad liikuma, aga möödas on ju 14 aastat," ütleb Ervin, et midagi pole paremaks läinud.

Mõni tund pärast õnnetust lootis Ervin sedagi, et ära rebitud näpud saab tagasi õmmelda, kuid saatus tahtis teisiti. Kui sõrmed viidi Jõgeva haiglasse, siis Ervin viidi Tartusse. Ajaks, kui sõrmed Jõgevalt Tartusse toimetati, olid need täiesti surnud ja neid ei saanud enam tagasi õmmelda.

"Olen pigem õnnelik selle üle, et need kolmgi sõrme jäid. See, et ma ei kandnud õnnetuse ajal kindaid, päästis. Muidu oleksid need ka läinud," arvab Ervin.
Ees on kolimine, võlad jäävad maha

Pärast sõrmede kaotust vormistati Ervinile üsna pea 40protsendiline töövõime kadu. Ervin käis tööl osalise ajaga edasi, kuid mõne aasta eest jäi ta koju. "Töötasin laos. Tulin ära, kuna töötama pidi paarikümnekraadises külmas. Ma ei näinud enam mõtet teha tööd selleks, et kodus valudes olla. Olematute sõrmedega kaasnevatest fantoomvaludest ma parem ei räägigi," ütleb Ervin.

Kuna uut töökohta kuskilt võtta ei olnud, tegi Ervin juhutöid, mida poeg talle aeg-ajalt pakkus. "Kes võtab mind tööle, kui ma ütlen, et ma raskusi tõsta ei saa, üks käsi ei tööta ja saan teha ainult kergemaid asju? Mitte keegi ei taha sellist inimest. Mul on vanust ka omajagu ja see teeb olukorra veel keerulisemaks," teab Ervin.

Praegu on Ervini ainus sissetulek töötukassast saadav umbes 60eurone toetus, kuna ta võttis end tööotsijana arvele.

"Mul maksavad juba rohud ligi 90 eurot kuus. Kui minu sissetulek on 60 eurot, siis millest me räägime? Mulle ei jätku rohtudeks, muust rääkimata," ütleb Ervin.

Kuna töötukassa uue hindamissüsteemi järgi on Ervin sada protsenti töövõimeline, on ta justkui nurka surutud – pole tööd, pole varasemat toetust ja tuleb kolida.

"Mul ei ole autot, mul ei ole maja. Ma elan üürikorteris ja sealt tuleb nüüd asjad kokku pakkida ja ära tulla. Ja veel võlad ka maha jätta, sest mul lihtsalt ei ole mitte millestki maksta," räägib Ervin.

"Toetuse eest maksis isa üüri. Ja kui midagi kõrvalt teha sai, selle eest sai süüa," poetab Ervini poeg jutu vahele. "Nüüd tuleb isa vist minu juurde. Ja kui hindamine samamoodi edasi läheb, siis tuleb veel ema ja vanaema ja elame siin kõik ühes suures kommuunis," lisab poeg.

Ervini sõnul ei ole imestada sellegi üle, kui lõpuks tuleb koos poja perega hoopistükkis puu alla elama minna.

"Pojal on puue, tema elukaaslasel on sünnist saati puue olnud, nende lastel on puue ja uuel aastal on ees hindamised," teab ta.

"Olen valmis minema kohtuni!"

Ervini meelest on uus seadus täiesti läbimõtlemata ja kui süsteemi ei muudeta, suretatakse rahvas lihtsalt välja.

"Hea plaan, paneme kõik tööle ja räägime mujal, et meil Eestis tööpuudust ei ole. Ma tahan näha, kust nad need töökohad võtavad ja millist tööd kõik need inimesed, kes ei ole võimelised töötama, tegema hakkavad?" küsib Ervin. Ta ei eita, et teatud juhtudel on kindlasti vaja teha lisakontrolle, välistamaks toetuste maksmist neile, kes tegelikult saavad tööd teha, kuid seda mingil põhjusel ei soovi ja näevad lihtsamat võimalust toetustest elamises.

"Aga kas seda kuidagi teisiti ei annaks teha? Kontrolligu hoolikamalt andmeid. Nad on ju mind füüsiliselt näinud. Nad nägid, et mul pole sõrmi, et ma ei saa kirjutada. Ma palusin abi. Ja nad tunnistavad mu terveks. Ausalt öeldes on see väga solvav, kui inimesele, kes ei saa ühe käega mitte midagi teha, öeldakse, et ta on täiesti terve," ei varja Ervin pettumust.

Lisaks teeb Ervini nõutuks teadmine, et teda hindas Seksuaaltervise Kliinik. Milline spetsialist, seda otsuses kirjas ei olnud. "Mida puutub siia seksuaaltervis? Et kui see veel seisab, aga käsi-jalgu ei ole, lähen öötööle? Ma tahaks teada, kes on see arst, kes mind hindas," ütleb Ervin.

• Enne hindamist käis Ervin nii traumatoloogi, neuroloogi kui ka ortopeedi juures. Sai vajaliku paberi ka perearstilt. "Nüüd nemad ütlevad, et nad ei näe mu andmeid, tervisekaart on tühi. Mismoodi? Kas neil ei ole siis õigust minu andmeid vaadata või mis? Mingisugune kommunikatsioonihäire seal hindamises igatahes on. Tehku oma süsteemid korda, mitte ärgu mängigu imearste, kes kõik inimesed terveks teevad," soovitab Ervin.

Osaks saanud ebaõiglusega ei kavatse Ervin leppida. "Mul ei ole enam tagasiteed. Ma esitasin töötukassale vaide ja kui see ka otsust ei muuda, olen valmis minema kohtuni. Mul ei ole enam mitte midagi kaotada. Ma olen juba kõik kaotanud," ütleb Ervin.

Esitatud on 730 töövõime hindamise vaiet

Kui inimene ei ole töötukassa otsusega nõus, saab ta töövõime hindamise otsuse vaidlustada 30 päeva jooksul, esitades vaide töötukassale või pöördudes Tallinna halduskohtusse.

Kui vaie rahuldatakse, saab inimene toetuse tagantjärele – alates taotluse esitamisest või töövõimetuspensioni lõppemisele järgnevast päevast või tingimustele vastamise päevast.

Vaidesse tuleb kirja panna, kas vaidlustatakse töövõime ulatust, piirangute raskusastet, otsuse kehtivuse perioodi, ja mis alusel. Näiteks kui käisite vahepeal arsti juures ja lisandusid uued terviseandmed või ei ole terviseinfosüsteemis sisalduvat arvesse võetud.

Töövõimet hindavad töötukassa lepingupartnerid – tervishoiuteenuse osutajad. Nad ei näe raviasutuste (näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumi) infosüsteemide terviseandmeid. Seepärast on oluline taotluses märkida kõigi taotluses kirjeldatud terviseprobleemidega tegelenud arstid.

Töötukassa teeb juhul, kui nimetatud arstid ei ole andmeid terviseinfosüsteemi kandnud, arstile päringu ja palub andmed edastada. Nii saab vältida olukorda, et osa terviseandmeid jääb eksperdihinnangu andmisel arvestamata.

Eksperdiarvamuses kirjeldab ekspertarst, kas, millised ja kui rasked piirangud inimesel esinevad, kas ja milliseid tegevusi need raskendavad ning kuivõrd need mõjutavad töövõimet. Eksperdiarvamuse alusel teeb töötukassa töövõime hindamise otsuse.

Töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonnajuhataja Sirlis Sõmer-Kulli sõnul võtab ekspertarst töövõime ulatuse tuvastamisel aluseks taotleja enesehinnangu oma tegutsemisvõime ja piirangute esinemise kohta ning tervise infosüsteemi kantud terviseseandmed.

"Taotlusel tuleks oma piiranguid põhjalikult kirjeldada. Taotluse täitmisel on oluline, et valitud vastusevariandi juures kirjeldab taotleja piirangu iseloomu võimalikult täpselt, see aitab ekspertarstil määrata objektiivselt inimese terviseandmetele ja ütlustele tuginedes piirangu raskusastme," sõnab Sõmer-Kull.

Ta toob näite: "Kui taotleja valib näiteks küsimuse "Kui pika vahemaa suudate ohutult ja mitu korda läbida, ilma et tuleks peatuda väsimuse, valu, õhu- või tasakaalupuuduse tõttu?" vastuseks "suudan 100 meetrit", tuleb täpsustada just nimetatud piirangute kaudu (valu, väsimus, õhupuudus), miks inimene pikemat distantsi läbida ei saa. Näiteks parem jalg hakkab põlvest valutama või tekib peapöörituse või hingeldus jne. Tähtis on ka täpsustada piirangu esinemise sagedus, nt esineb iga päev, esineb 2–3 korda nädalas."

Tänavu jaanuarist märtsini on töötukassa teinud 9546 hindamisotsust. Möödunud nädala reede seisuga oli esitatud 730 töövõime hindamise vaiet.