eesti liikumispuudega inimeste liit

märka puude taga inimest

Kontakt

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit
Registrikood 80067455
✉ Endla 59, Tallinn
☎ Telefon: 6720223
✉ E-mail:
Tegevjuht: Veiki Laan
✉ E-mail:
Telefon: 51 75 842

 

 

A/a EE712200221011350780, SWEDBANK, SWIFT kood/BIC: HABAEE2X

Annetusi Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu toetuseks saab teha kontole:
a/a EE512200221030393016, SWEDBANK, SWIFT kood/BIC: HABAEE2

 

Minister Kaia Iva: kriisi eest vastutab allasutus ja sellest lahkunud ametnikud

 Link artiklile reporter Kadri Ibrus

kaia iva

Foto: Rauno Volmar

IRL-i juhiks kandideeriv Kaia Iva kinnitab, et minister ei vastuta oma valdkonnas tekkinud kriisi eest.

 

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (IRL) ei pea sotsiaalkindlustuse kriisi eest vastutavaks ennast ega ministeeriumi, vaid sotsiaalkindlustusametist lahkunud ametnikke.

Tänavuse aasta sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekande raha sai otsa juba kahe esimese nädalaga ning puuetega inimeste koda kavatseb meeleavalduse korraldada.

Olete olnud juba mõnda aega kättesaamatu. Te ei ole tahtnud üldse rääkida praegusest rehabilitatsiooni ja erihoolekande kriisist, vaid olete lasknud rääkida ametnikel või pressiosakonnal. Miks te ise sõna ei võta?

Eks te olete ka ainus ajakirjanik, kes nõustub ainult ministri kommentaaridega, teised kõik mingitel hetkedel küsivad ametnikelt, mingitelt ministritelt. Praegu oleme tõesti andnud minu info edasi pressiosakonna alt.

Ministril siiski on poliitiline roll ja vastutus ning osa tema tööst on avalikkusele selgitusi jagada. Teie pressiosakonna jutt oli väga ümar ja lausa eksitav. Vastuseks praegusele olukorrale väidetakse, et võrreldes 2011. aastaga on rehabilitatsiooni eelarve suurenenud, kui tegelikult on see viimastel aastatel pigem kahanenud. Miks oli vaja teemat niimoodi hägustada?

Eelarve koosneb kahest osast, üks on baaseelarve, aga iga aasta jooksul on ühekordselt lisaraha juurde tõstetud. (Ainult laste eelarves – K. I.) Küsimus on, kas see on mõistlik. Meie ettepanek rahandusministeeriumile on vaadata nüüd üle baaseelarve.

Endine SKA juht Juta Saarevet andis siiski ise lahkumisavalduse ja tahtis ära minna. Te ütlete, et sunniti?

Need ülesanded, mis püstitati... Kui inimene tunneb, et need ei ole talle jõukohased, siis ilmselt ei ole ka võimalik seda ametit pidada.

Millal te teada saite, et raha on otsas ja inimesi pannakse aastaks ootele?

Veebruari alguses. Siis me vaatasime SKA-ga üle tegevused, mida tuleb nüüd tegema hakata, ja kuidas raha juurde saada. Kust on võimalik ümber tõsta ja uue aasta rahataotlusi ette valmistada.

Kas teil siis, kui saite teada, et terveks aastaks pannakse ootele ka lapsi, ei tekkinud mõtet, et nende jaoks tuleks leida siiski kohene lahendus ja neid ei peaks ootele panema?

Esiteks ei ole järjekorrad, ka lastele, esmakordsed, vaid iga-aastased.

Nii pikad ei ole need küll olnud, et suunamisele saavad nad alles aasta pärast.

See on sellepärast, et seadust on nii muudetud, et järjekord võib olla kuni üks aasta. SKA andis selle info, mida seadus tal võimaldab anda. Ta ei saa anda lubadust lühema tähtaja kohta.

Teil siiski ei käinud peast läbi, kui te nägite, kui tuksis olukord on, et vähemalt laste puhul leiame kiiresti konkreetse lisaraha ja teeme neile tegevusplaani, et nemad saaksid kohe?

Aga seda me teemegi. See ongi meie eesmärk, lapsed kõigepealt. Uuest nädalast alustame teenustele lubamist.

Miks te seda veebruaris ei teinud, vaid nüüd aprilli keskel, kui meie sellest kirjutame?

Ei ole olemas vaba raha selleks, et minister teeks ainuisikulise otsuse. Rahavood tuleb vaadata igal real üle. Nüüd oleme leidnud, et toimetulekutoetust on vähem kasutatud, ja eeldame, et saame seda aasta lõpus rehabilitatsioonile üle kanda.

Oleme leidnud, et toimetulekutoetust on vähem kasutatud, ja eeldame, et saame seda aasta lõpus rehabilitatsioonile üle kanda.

Täiskasvanute sotsiaalseks rehabilitatsiooniks ja erihoolekandeks sealt ei jätku?

Eesmärk on, aga prioriseerisime nii, et kõigepealt teeme otsused laste jaoks – see võtab paar kuud aega –, siis saame selgust, mismoodi saame edasi minna. Rehabilitatsiooni jaoks oleme aasta alguses küsinud ka Euroopa lisarahastust.

Kuidas see siiski juhtus, et aasta eelarve sai kahe nädalaga läbi? Abivajajate suurusjärgud ja teenuste mahud on ju teada. Miks ei olnud ministeeriumilt raha olemas?

Eelmisel aastal SKA-st rahavajaduse kohta esitatud andmed olidki valed, kuna eelhindamine muutus ja eeldati, et see kulu mõnevõrra väheneb.

Seda valdkonda reformis siiski ministeerium ise, valmistas aastaid neid muudatusi ette ja 2016. aastal käivitus uus süsteem. Kui enne tehti lastele uus suunamiskiri igaks aastaks, siis nüüd kaheks aastaks. Kas tõesti üks rühm inimesi jäeti lihtsalt kahe silma vahele? Ministeeriumi inimesed ju teavad ise ka, kui palju on abivajajaid ja kui palju teenused maksavad. SKA on ikkagi ministeeriumi poliitika täideviija.

Jah, aga SKA peab ka planeerima ja andma õigeid andmeid. See koht oli hõre. Praegu ei ole oluline, miks SKA sellisesse olukorda on jõudnud. Me peame nüüd vaatama, kuidas see süsteem üldse jätkusuutlik on. Ja selleks on vaja vaadata valdkondi koos: laps peaks saama teenust ka hariduse poole pealt.

Kes siiski vastutab selle olukorra eest, mis rehabilitatsioonis tekkis? Kas minister?

Selle eest, et ühest ametist tuleb valeinformatsioon, vastutab see asutus. Selles asutuses ongi inimesed juba välja vahetatud.

Selle eest, et ühest ametist tuleb valeinformatsioon, vastutab see asutus.

Uue süsteemi järgi ei tohi inimene üle aasta teenust oodata. Aga inimestele pole ikka tagatud, et nad ka pärast aastast ootamist teenust saaksid. Nad saavad siis alles hakata asju ajama, sest ka rehabilitatsiooniplaanide tegemisel on järjekorrad.

Kõigil ei pea olema rehabilitatsiooniplaani.

Kõigil lastel peab olema ja paljud pikalt selle taga ootavadki.

SKA on saanud selle ülesande ja nad on lubanud teha analüüsi, mis bürokraatiat vähemaks võtaks. Ootame nende ettepanekuid.

Seega on ministeerium aastaid ette valmistanud rehabilitatsiooni valdkonna reformi, aga ma saan teie jutust nii aru, et SKA uued inimesed hakkavad alles nüüd analüüsima, mida üldse vaja on. Kogu eelnev töö on olnud väga ebakompetentselt tehtud ja nüüd hakatakse jälle otsast peale?

Mina ei saa otsast peale hakata, vaid sealt, kus me seis praegu on. Oleme jaganud töö etappidesse.

Kas te näete siiski kriitiliselt seda, mida teie eelkäijad on teinud?

Eks need rehabilitatsiooni ümberkorraldused ulatuvad üsna mitme aasta taha, aga hakata nüüd minul järjepanu mitme eelmise ministri kohta…

Mida ütlete oma erakonnakaaslase Tsahkna tehtu kohta?

Tsahknale ütlen aitäh selle eest, et ta eelmisel aastal nägi, et need asjad enam ei klapi, andmeid ei tule, ja tegi ümberkorralduse SKA-s.

Eks need rehabilitatsiooni ümberkorraldused ulatuvad üsna mitme aasta taha...

Ta oli minister juba aprillist 2015, tema võimuses oleks olnud teha korralik 2017. aasta eelarve.

Aga eelmise aasta lõpus ei olnud veel minu laual selget pilti sellest asjast. See tuli alles selle aasta alguses. Uutel inimestel SKA-s ei tulnud see ka päevapealt.

Te panete paika uut riigieelarvet. Mis läheb sinna järgmiseks aastaks rehabilitatsiooniks?

Sellele summale, mis me küsisime, ei ole me saanud jaatavat vastust. Meie enda siseanalüüs aga veel käib ja vaatame selle hiljem jälle läbi. Praegu sai sinna järgmiseks aastaks kirja ühekordne kulu, mis meid ei rahulda.

Kas te ministrina lubate, et järgmise aasta jaanuaris ei ole sellist kaost?

Saan lubada, et meil on ülevaade, missugune on olukord.

Inimesed tahavad ikkagi teada, kas nad saavad teenust või mitte.

Minister ei saa lubada seda, et tal on konkreetne rahasumma olemas. See sõltub sellest, missugune on eelarve otsus.

Ka erihoolekandeteenustele ei saa inimesi sel aastal üldse juurde võtta, sest juba jaanuari alguses oli seegi raha otsas. Nagunii saab väga väike osa psüühikahäiretega inimesi riigilt teenuseid, enamik on omapäi või terve elu vanemate hooldada.

Euroopa Liidu raha on antud uute erihooldekodude likvideerimiseks ja neile uute kohtade loomiseks, aga luuakse juurde ka uusi kogukonnas elamise teenuse kohti. Kahesaja uue koha loomine on otsustatud ja taotleme järgmiseks aastaks uut lisaraha. Üle tuhande inimese on praegu järjekorras.

Puude määramised hilinevad, inimesed jäävad seni teenusteta ja toetusrahata. Hilinemised on seotud ka sellega, et SKAIS2 ei ole valmis ja info ei liigu.

Seda ma ei oska kommenteerida.

Kogu reformi toimimiseks pidi ju siiski olema SKAIS2. See ei saanud õigeks ajaks valmis, mistõttu nüüd on lisaprobleemid. Juba on see IT-projekt läinud ka 1,5 miljonit kallimaks. (Kogusumma praeguse seisuga 8,6 miljonit – K. I.) Sellepärast jälle, et ministeerium tegi valearvestused. Kelle ja mille arvelt see lisaraha leiti?

Mul ei ole praegu käepärast neid arve. Lisakulu tuli sellest, et oli vaja töös hoida korraga SKAIS1 ja SKAIS2.

SKAIS2 hilinemisest: seda ma ei oska kommenteerida.

Rahvas näeb seda pilti nii, et ministrid muudkui vahetuvad ja keegi ei vastuta. Riigi raha kasutatakse, mingid asjad lähevad untsu, ametnikud ka ei vastuta. Ministrid on ametis selle mõttega, et keegi ikka vastutaks. Mis te rahvale ütlete? Kas valitsus üldiselt ei peaks vastutama?

Kõik valitsused ja ministrid peavad tegema parima ja astuma selliseid samme, mis ka tulevikus lasevad teha arukaid otsuseid.

Aga kui nad ei tee?

No siis tuleb teada, mis või kes on mida teinud. Aga tagantjärele ei ole mina see, kes üle-eelmise või üleüle-eelmise kohta saaks öelda.

Praegu lähevad asjad omasoodu. Kuidas me eeldame, et asjad paranevad? Jääbki selline mulje, et kui on riigi raha, siis las läheb. Kui kodanik teeb mingi vea, siis ta maksab selle eest trahvi jne.

Seda aega, et kõiki asju suudetakse 100% ette näha, ilmselt ei tule.

Kuidas on võimalik täita töövõimereformi eesmärke, kui rehabilitatsiooni ja inimeste tervise hoidmise jaoks raha ei anta?

Ilmselt ei ole mina õige inimene seda kommenteerima, sest töövõimereformi rehabilitatsioon käib töötukassa kaudu. Aga ennetav töö, just mis puudutab lapsi, peab meil olema praegu sihiks.

Riigikontroll tõi esile, et riik ei ole üldse tegelenud ennetusega, kuigi see peaks olema kogu reformi alus. Pigem kaotab üha rohkem töötajaid töökohal oma töövõimet ja tervist. Ja tööandjatele ei ole riik pannud selles mõttes mingeid erilisi kohustusi.

See on juba töö- ja tervishoiuministri valdkond.

Inimestele pandi küll töövõimereformiga uued nõuded, mida neil tuleb täita kohe 1. jaanuarist. Aga riik omalt poolt ei ole andnud kõiki teenuseid, mis võimaldaksid inimestel aktiivsed olla ja uusi nõudeid täita. Kas teenused ei oleks pidanud olema kõigepealt paigas, enne kui hakatakse inimestelt nõudma?

Me peame saama tööga niikaugele, et me inimesi toetame. Me ei saa enam reformi tagasi pöörata.

Liidu teated