Organisatsioonist

Liikmesühingud
Põhikiri
Tegevusprogramm
Juhatus, tegevaparaat

Teated

Liidu teated
Pressiteated
Juhatuse protokollid
Foorum
Koostöökogu
Kirjandus / trükised
Tagasiside

Sotsiaalministeerium
Pressibriifing 26.04.2006

Rehabilitatsiooniteenuse maht on mõnes asutuses täis saanud

Viimastel kuudel on päevakorrale tõusnud mitmeid probleeme seoses rehabilitatsiooniteenuse osutamisega puudega inimestele. Inimesed on kurtnud, et mõnes rehabilitatsiooniasutuses ei saa ennast enam järjekorda panna.

Tänaseks päevaks on rehabilitatsiooniteenuseid osutavaid asutusi 55. Sotsiaalkindlustusametil  on informatsioon kuue asutuse kohta, kellel on 2006. aasta teenuste maht järjekordadega kaetud – Värska Sanatoorium, Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, Tartu Puuetega Inimeste Koda, Ida-Tallinna Keskhaigla, OÜ Corrigo ja Ida-Viru Keskhaigla. Teistes asutustes jätkub teenuse osutamine ja inimeste järjekorda panemine. Info järjekordade kohta laekub kord kuus ja kui on näha, et teatud grupi osas on kõikide asutuste mahud kaetud, peatatakse ajutiselt suunamiskirjade väljastamine sellele grupile.

Rehabilitatsiooniteenuse pakkumine on puuetega inimestele vajalik ja vägagi positiivne, küll aga näitab praegune situatsioon, et nõudlus teenuse järele on pakkumisest oluliselt suurem. Muudatusi teenuse paindlikuma kasutuse ja plaanide koostamise osas on oodata järgmisel aastal.
Kõikidele rehabilitatsiooniteenuse osutajatele on 2006. aastal kehtestatud rahalised mahud, mille ulatuses on võimalik nende teenuseid rahastada. Kui asutusel on eraldatud rahaline maht täis, palutakse inimesel pöörduda teise teenuse osutaja poole. Kui inimene seda ei soovi, on võimalus jääda samasse asutusse järjekorda, kuid tuleb arvestada, et teenuse reaalne saamise aeg võib saabuda järgmisel kalendriaastal.
Tihti arvatakse ekslikult, et rehabilitatsiooniteenuse raames pakutakse ka sanatoorse ravi või taastusravi teenuseid. Rehabilitatsiooniteenuse raames on küll olemas füsioteraapia teenus, kuid väga piiratud mahus, sest raviteenuseid osutatakse puudega inimesele ravisüsteemi kaudu perearsti või eriarsti suunamisel.

Füsioteraapia on ainult üks väike osa rehabilitatsiooniprotsessist ja ei saa domineerida sotsiaalsete, psühholoogiliste ja hariduslike meetmete üle, mille toetamine on rehabilitatsiooniteenuse eesmärk. Seetõttu ei ole võimalik kogu aastase piirsumma ulatuses saada füsioteraapia teenust. Kui inimene vajab rehabilitatsioonimeeskonna soovitusel ainult seda teenust, siis saab ära kasutada ainult füsioteraapiaks ettenähtud summa ja taastusravi vajadusega tuleb pöörduda arsti juurde.  Rehabilitatsioon pakub kompleksset lähenemist ja kui inimene vajab erinevaid teenuseid, siis saab ära kasutada ka kogu aastase maksimaalse piirsumma.

Rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada puudega inimeste iseseisvat toimetulekut, aidata kaasa töötamisel või tööle asumisele. Selleks pakutakse erinevaid teenuseid, nagu uute oskuste õpetamine, toimetulekuõpe, erinevad nõustamised, soovitatakse abivahendit ja õpetatakse selle kasutamisel või tehakse ettepanekuid keskkonna kohandamise osas. Teenused on mõeldud nii  puudega inimesele kui vajaduse korral  ka tema perele. 

Teenuseid osutavad rehabilitatsioonimeeskonda kuuluvad spetsialistid: sotsiaaltöötajad, psühholoogid, eripedagoogid, logopeedid, tegevusterapeudid ja füsioterapeudid. Enne tegevuste soovitamist puudega inimesele hinnatakse inimese individuaalseid vajadusi ja koostatakse rehabilitatsiooniplaan koos tegevuskavaga. Ilma hindamiseta teenuseid osutades võib ohustada inimese tervist, sest paljudel puudega inimestel on vastunäidustusi teatud protseduuride osas. Samuti on oluline planeerida, millised meetmed ja kui suures mahus on inimesele vajalikud.

Rehabilitatsiooniteenust sai 2003. aastal 2633 inimest, 2004. aastal 7455 inimest ja 2005. aastal 10263 inimest. Rehabilitatsiooniteenuse rahastamiseks ettenähtud vahendid riigieelarvest on viimastel aastatel jõudselt kasvanud: 2004. aastal 14 miljonit krooni, 2005. aastal ligikaudu 38 miljonit krooni, 2006. aastal 46,6 miljonit krooni, millest teenusteks on jagada 30 miljonit, 13 miljonit on eelmise aasta arvete tasumiseks ja ülejäänu kulub sõidukuludeks ning väikeseks reserviks.